Riik koorib kasiino kliendilt mitu nahka

Riik võtab kasiinos mängijalt mitu korda tulumaksu

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu direktor Hr. Tõnis Rüütel räägib aastal 2002 sellest kuidas riik koorib oma alamalt mitu nahka.

Maksuamet on lükanud tulumaksupalli kasiinode õuele, lootes riigikassa auke lappida summadega, mida ei ole riigieelarves ette planeeritud. Kas aga kasiinovõidu puhul on ikka tegemist “tulumaksuga maksustamisele kuuluva” väljamaksega?

Tulumaksuseaduse esimesest paragrahvist, mis defineerib seaduse objekti, selgub, et tulumaksuga saab maksustada üksnes maksumaksja tulu, järelikult maksumaksjal ei ole kohustust maksustada kõiki enda poolt sooritatud väljamakseid.

Siit järgneb küsimus, kas hasartmänguvõitu saab klassifitseerida tuluks? TMSi § 12 lõikes 1 on esitatud maksustamisele kuuluvate ja TMSi § 19 lõikes 3 mittemaksustatavate tululiikide loetelu. Kummaski loetelus ei ole nimetatud hasartmänguvõite. Kahjuks on aga §-s 12 esitatud nimekiri mitteammendav, millest tingituna tuleb väljamaksete tegijal enesel otsustada, kas hasartmänguvõidu puhul on tegemist tuluga või mitte.

Teisisõnu taandub hasartmänguvõitudelt tulumaksu kinnipidamise kohustuse tekke küsimus hoopis küsimusele, kas kasiinovõit on tulu tulumaksuseaduse mõistes.

Matemaatiline kulu

Kasiinode äri olemus on hasartse meelelahutusteenuse pakkumine. Pikas perspektiivis ei ole mängijate kogumil (erinevalt konkreetsest füüsilisest isikust) võimalik kasiinos mängides tulu saada, sest selle elimineerib matemaatiline eelis kasiinodele. Kogumi kulud on tuludest alati suuremad, mida kinnitavad kasiinode majandustulemused. Kuivõrd mängijate kogumil tulu ei teki, pole ka alust tulumaksu kinnipidamiseks. Lõpptulemusena tekib tulu hasartmängude korraldajal, kes maksab ka kõiki seadusega ette nähtud makse (hasartmängumaks, tööhõivega seotud maksud jm riigimaksud).

Kui seadusandja tõlgenduses on kasiinovõidu puhul tegemist siiski maksustamisele kuuluva väljamaksega, tekib praktilises elus probleem maksustamise nõude täitmisega. Kasiino mängusaali kassades ei ole võimalik eristada võidu väljamaksmist muudest mängusaalis teostatavatest sularaha väljamaksetest (näiteks mängus mitteosalenud þetoonide tagastamine kassasse), mistõttu on kasiinol võidumaksetelt tehniliselt võimatu tulumaksu kinni pidada. Mis tüüpi väljamaksega on tegemist, teab üksnes kasiino külastaja.

Kuigi loteriivõidu puhul on väljamakse ja tulu suurus täpselt fikseeritud, on seadusandja korraldusloa alusel toimunud loteriide võidud jätnud maksustamata. Samas on loteriid samuti hasartmängud.

Üks näide elust. Kasiino klient ostis kassast 1000 krooni eest mängužetoone. Klient suundus nendega mängulauda ning tegi 10kroonise panuse, mille ta kaotas. Sel hetkel sai ta telefonikõne abikaasalt, kes palus tal viivitamatult koju ilmuda. Klient oli sunnitud järele jäänud mängužetoonid koguväärtusega 990 krooni (ta oli jõudnud žetoonideks vahetatud 1000 kroonist mängu panna ainult 10 krooni) kassasse tagastama, saades žetoonide eest 990 krooni tagasi ehk tulumaksuseaduse § 41 punkt 6 kohaselt teostati “muu väljamakse”, millelt tuleks justkui tulumaks kinni pidada.

Riik saab oma kätte

Arvan, et nõustute sellise tõlgenduse sügava absurdsusega, kuna sellisel juhul peaks klient ühe ja sama raha pealt kaks korda tulumaksu maksma – esimesel korral tulu (näiteks palka) saades ja teist korda kasiinos oma raha eest ostetud žetoone tagasi rahaks vahetades. Sama näide kehtib ka valuutavahetuse puhul, kus näiteks USA dollarite vahetamisel Eesti kroonideks tehtud väljamakse ei ole eraldi maksustatav.

Žetoon on sisuliselt kasiino valuuta. Loogiline järeldus saab siin olla – klient tulu ei teeninud ja kasiino ei pea tulumaksu kinni pidama, kuigi väljamakse kliendile tehti.

Antud teema kontekstis ei ole tähtsusetu ka asjaolu, et riik on hasartmängukorraldajad maksustanud hasartmängumaksuga, tunnistades sellega kasiinos toimuvate rahaliikumiste jälgimise ja tõendamise keerulisust. Riik on lahendanud olukorra sellise maksustamisideoloogiaga, mis garanteerib riigieelarvesse fikseeritud tulu laekumise hasartmängumaksu näol. Analoogilist nn konstantse maksu põhimõtet rakendab riik ka äriühingu valduses oleva sõiduauto töötajale ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks andmise maksustamisel, põhjuseks just maksukuulekuse jälgimise töömahukus ja keerulisus.

Meelt lahutava inimese mänguõnn jäägu tema enda riskiks. Riigi tulu on igal juhul garanteeritud ning mitut nahka ühelt maksumaksjalt koorida oleks ülekohtune.