Eesti kasiino 2005
Kasiino õnn naeratab alati.
Kasiinos saab ka mängusõber teenida, kuid kasiinole naeratab õnn alati kirjutab Ärileht.
Kasiinos saab ka teenida
Kasiino omanik hoiab käes nuppu kliendi õnne reguleerimiseks. Aastas käivad Eesti kasiinodest läbi miljardid kroonid. Priske piruka lõikavad riik ja kasiino korraldajad.
Üksainus hea mänguautomaat võib tekitada aastaga käivet kolmkümmend miljonit krooni ning masinaid on Eesti kasiinodes üle kahe ja poole tuhande. Kuid mulje hiiglaslikest rahapakkidest on petlik. Mängija võidab ja kaotab, summanumbrid jooksevad ekraanil üles-alla. Raha ei pea enam juurde panemagi, käive tuleb virtuaalselt. Eesti üks tuntumaid mängueksperte, Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu hindab, et sajakroonise mängukassaga saab kenasti tekitada käivet viis-kuussada krooni.
Suured kaotused ja võidud
Viimaks jääb mängija otsustada, millal võit välja võtta. Või siis loobuda masina edasisest toitmisest. Pole võimatu, et kokkuvõttes küündib võit päevakäibest pooleni. Või kaotus kolmandikuni. Ehkki üksik mängija võib võita palju rohkem ning mõistagi ka kõigest ilma jääda.
Kokkuvõttes võidab kindlasti kasiino: kui palju, sõltub aparaate juhtivast kavalast programmist. Üldiselt jätavad aparaadid Eestis ametlikel andmetel mängukoha omanikule nelja kuni seitsme protsendi ringis. Laevadel, muide, märksa rohkem. Seda masinasse jäänud raha arvestavadki kasiinod oma käibena. Seega, 30 miljoni juures umbes poolteist miljonit.
2003. aastal, millest pärinevad kasiinode majandusnäitajad, ulatus see summa ligi 1,1 miljardi kroonini. Selle rahaga peavad mängukohad majandamisel opereerima.
Riik nõuab oma
Kõigepealt ootab oma osa riik, mis müüb kasiino mänguautomaatidele ja -laudadele maksumärke. Ilma sellise, iga kuu uuendatava tähiseta kasiino masinat kasutada ei tohi. Iga mängukoht maksab kasiinole 7000 krooni kuus, mis tähendab, et kui võiduprotsent on viis, tuleb ainuüksi riigimaksu tasumiseks tekitada automaadile käivet 140 000 krooni.
Kui palju peab mängima, et automaat üldse ära tasuks, sõltub mitmest tegurist: mängumasina hinnast näiteks. Uued masinad maksavad korraliku sõiduauto hinna – 11 000 – 14 000 dollarit (130 000 – 170 000 krooni). Pluss käibemaks ning transport. Lisaks tuleb investeerida kasiino ruumidesse ning tööjõusse.
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel kirjeldab, et automaate tuleb kasiinos pidevalt vahetada. Mängijad tüdinevad vanadest. Või teine asi – õpivad aparaatide käitumisloogikat tundma, mainib üks mängur.
Kes tõeliselt mängida oskab, võib lahkuda kasiinost peaaegu alati võitjana. Professor Võhandu kõneleb, et maailmas jätavad kasiinod endale seetõttu õiguse kindlalt võitvaid kliente mitte sisse lastagi. Tõeliselt teadlikke mängureid on tema kirjeldusel Eestis ehk kümmekond. Seega, kasiinod nende pärast muretsema ei pea. Küll peavad aga maksukoormuse pärast. Viimati tõusis maks selle aasta jaanuaris viielt tuhandelt seitsmele. Veel kolm aastat tagasi oli see vaid 2000 krooni. Mängulaua hind on tõusnud 10 000-lt 20 000-le.
Pitsitavad tulemused on tunnetatavad. Eesti hasartmängude korraldajate liidu andmetel vähenes Eesti kasiinodes mänguautomaatide arv jaanuaris 129 võrra, mängulaudade arv kaheksa võrra. Uksed panid kinni viis mängukohta. Kui arvestada aga ülejäänud mänguautomaatide ning -laudadega, on riigil siiski kõva kasu sees – kuus ligi viis miljonit. Pealekauba on mängimisvõimalusi eelmise aastaga märgatavalt juurde tulnud.
Kohti vähem
Kristiine Kasiino juhatuse esimees Enno Heinla usub siiski, et mängukohtade arv väheneb veelgi. “Esialgu võib-olla püütakse kahjumlikke kohti veel vana rasva või tulusamate piirkondade arvel lahti hoida, kuid muutuste seis pole lõplik,” räägib ta.
Ka Olympic Casino juht ning suuromanik Armin Karu leiab, et maksumuutuste mõju on veel raske hinnata.
Lõppude lõpuks võis kasiinode rentaablus ületada vähemalt Tallinnas siiani korraliku kümnendiku. Kuid nagu märgib Rüütel, pole küsimus mitte Tallinnas, vaid regioonides, kus ametlikud kasiinod võivad maksutõusu tõttu uksed kinni panna. Mustema stsenaariumi korral hakkavad õitsema illegaalsed mänguurkad. “Loodus tühja kohta ei salli,” hoiatab Rüütel.
Või vähemalt kannatavad investeeringud. “Tugevamad lahkuvad Eestist, väiksemad kiratsevad niisama,” kirjeldab hasartmängude korraldajate liidu esimees. Kas just lahkuvad, aga viivad investeeringuid küll. Näiteks novembris Kiievis mängumaja avanud Olympic kasiino.
Siiani on kodumaistest investeeringutest kasu olnud. Piisab, kui võrrelda Tallinna mängusaale üheksakümnendate alguse urgastega, kus keset suitsupilvi keerutasid õnne mustades nahktagides tegelased. Muidugi, eks urkaid leidub ka praegu.
Kuid euroopaliku kasiinokultuurini läheb veel aega, rõhutab professor Võhandu. Kasiino pole kliendiga võrdses positsioonis. Mängude korraldajad teavad kenasti, kui palju nad mängupandud rahast endale saavad. Klient kobab reeglina pimeduses. Kasiinod ei pea näitama, kui palju on masina võiduprotsent, kui suur maksimaalsete ja minimaalsete võitude jaotusvahemik. Kui keegi seda teeb, siis heast tahtest.
Diskreetne äri
Margus (nimi muudetud) kurdab, et kulutab mängupõrgus üha enam. Ja kulutab palju. Kui kümme aastat tagasi kulus päevas kasiinos mängimise peale kümne tuhande krooni ringis, siis nüüd võib ta lahkudes olla isegi mitmesaja tuhande võrra vaesem. Margus on silmanähtavalt närvis. Mitte, et tal enda kinnitusel rahast otseselt kahju oleks (tema sõnul arvestab ta kasiinosse minnes suurte summade mahamängimisega), kuid tahaks väga teada: ega kasiino teda peta?
Nii suurte panustega mängijaid kui tema on Eestis mõnesaja ringis. Tegemist on majandusharuga, kus ülimalt kõrgelt hinnatakse diskreetsust. Margus näiteks ei taha, et tutvusringkond teda mängimisega seostaks, sestap on muudetud ka eesnimi. Ka seadus on abiks, keelates inimeste võitude kohta peale erandjuhtude teabe väljastamise.
Üldiselt on Eestis automaadid sertifitseeritud ning vastavad samadele tingimustele nagu Euroopas. Või nii vähemalt kinnitavad kasiino juhid. Kuid loomulikult pole välistatud, et keegi kuskil programme ja seega võiduprotsente alatul kombel muudab. “See käib sekundiga,” teab professor Võhandu.
Tõsisemal tegijal ei tasu pettuse teed minna. Kogenud klient saab väga hästi aru, kui Fortuna automaadilt pea ära pööranud. Kõige hullem, kui kasiino kohta hakkavad levima kuulujutud, et seal petetakse. See võib olla mängukoha jaoks lõpp.
Ehk teisisõnu – kasiino müüb usaldust. Täpselt nagu pankki.
KASIINO ÄRI
Usalda, aga kontrolli
Kasiino on kohustatud mängureeglid kättesaadavaks tegema. On tõlgendamise küsimus, kas nende hulka peaks kuuluma ka võiduprotsendi näitamine.
Niisugust inspektsiooni nagu näiteks pankade puhul, erinevalt mõnest riigist, Eesti kasiinodele ei eksisteeri.
Praegu kontrolli teostava rahandusministeeriumi teatel hoiab riik kasiinodel silma peal tarbijakaitsefunktsioonide kaudu.
Sel nädalal läheb kooskõlastusringile eelnõu, mis annaks kasiinode järelevalve maksu- ja tolliametile.
Lisaks kontrollib kasiinosid näiteks keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo.
Tühiste protsentide taga suured summad
Võib tunduda väikese vahena, kas kasiinoaparaat pakub võiduprotsendiks 92 või 97. Ometi erineb raha mahamängimise kiirus kordades.
Kui masin jätab endale vaid kolm protsenti, kulub panuse lõppemiseks keskmiselt 33 mängukorda. Kui neli, siis 25 korda. Kui aga 8, siis vaid 12 korda.
Riigi korraldatav loto jätab võiduprotsendiks vaid 50.
Nõrgad langevad lõksu
Turu-uuringute firma Faktumi andmetel on patoloogilisi mängusõltlasi Eestis 25 000 (tõsi, seda koos lotosõltlastega).
Haigusele viitavad võimetus mängimist lõpetada; laenude võtmine mängimise finantseerimiseks; raha nägemine mitte elatus- vaid mänguvahendina; muutused mängija karakteris; valetamine ja salatsemine; mängimise kahetsemine ja häbenemine; riskimine töö, pere, olulise suhte või muu sellisega mängimise tõttu.
Mängudest finantseeritakse kultuuri ja heategevust
Käesoleva aasta eelarve järgi ootab riik hasartmängumaksult 254 miljonit krooni. Seaduse kohaselt läheb lõviosa sellest Eesti Kultuurkapitalile.
Kasiinodes saab ka teenida
Ehkki ka kasiinode juhid hoiatavad, et inimesel ei tohiks olla mängumajja tulles peas mõtet hasartmängu pealt teenida, pole taskutäitmine siiski võimatu.
Eesti tuntumaid mänguteoreetikuid, TTÜ emeriitprofessor Leo Võhandu märgib, et temal läheb enamasti korda õnn kasiinos enda kasuks pöörata. Ehkki mitte alati.
“Peamine probleem on selles, et puudub eestikeelne kirjandus, kuidas mängida,” kõneleb professor. “Mängijad ei oska lihtsalt.”
Näiteks Nevada ülikooli juures tegutseb suisa mängude uurimisele ja mängumajandusele pühendunud instituut.
Hea mängusüsteem võib turul maksta mitmeid tuhandeid. Samas kõik süsteemid ammendavad ennast – kätte jõuab moment, kus kaotus muutub kindlaks. Seetõttu tuleb tabada ära aeg, mil süsteem hüljata.
Süsteemi tundmine võib olla väga oluline. Näiteks interneti kasiino Playtech, kel filiaal ka Eestis, asukohamaade elanikel mängida ei luba. Igaks juhuks – et välistada kahtlused eos. Väga palju annab ka välja lugeda automaadi sisse-väljamaksete väljavõttest.